"elektrienergiaallikatel" - 1 õppematerjal

Keemilised vooluallikad

elektrolüüdi ja oksüdeerija (katoodil) vahel tekib elektroodidel potentsiaalide vahe (0,5­1,2 V). Kütuse sellisel oksüdatsioonil ehk nn külmpõlemisel on keemilise energia elektriks muundamise kasutegur kõrgem (40­90 %) kui soojuselektrijaamades (25­40 %), kus kütuse keemiline energia muundub kõigepealt soojuseks ja alles siis mehaanilise töö vahendusel elektrienergiaks. Suureks plussiks on müra ning heitainete puudumine, samuti väiksem mass ja mõõtmed kui teistel keemilistel elektrienergiaallikatel. Reaktsioon tahke söega töötavas kütuseelemendis on järgmine: C + 2H2O = CO2 + 4H+ + 4e- Teoreetiliselt on reaktsiooni kasutegur 100 %! Ühe kütuseelemendi liigi moodustavad biokeemilised elemendid, mis töötavad orgaaniliste jäätmete bakteriaalsel oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. Lihtsaimaks ja tuntuimaks on vesinik-hapnikelement. Hapnik-vesinikelement Alljärgnevalt on illustreeritud puhtal vesinikul töötava kütuseelemendi töö põhimõte.