· Puhanud rai võib anda 8 ampri tugevust voolu pingel 300 volti. · Ehituse poolest on elektrirai elektrielundid üsna sarnased galvaanielementide patareiga. MAGEVEE KALAD · Mageveekaladest toodab kõige suuremat elektrit elektriangerjas. Kuna magedas vees levib elektrivool halvemini kui soolases merevees, peavad magevee kalade elektrielundid tootma suurema võimsusega elektrit. Elektriangerjal on koguni 3 elektrielundit ning ta suudab toota kuni 550 volti elektrit. Kõiki kolme elundit pole tal saagi halvamiseks vaja, kaks on vajalikud orienteerumiseks ja saaklooma väljapeilimiseks. Relvana kasutatav elektrielund paikneb sabas ja on jaotunud kaheks. Soki saanud saakloom tardub paigale, kuid löögi võimsus on piisav, et tappa parajasti vees olev inimene või hobune. ELEKTER NAVIGATSIOONIKS · Osadel kalaliikidel on elektrielundid navigeerimiseks, kus kala loob enda ümber
elukeskkonnad. Elektrisägad on võimelised alla neelama toitu mis on neist kuni kaks korda suurem. KÄITUMINE Elektrisägad on öise eluviisiga ja veedavad suure osa oma päevast olles peidus kuskil urus. Malapterurus electricus on kõige aktiivsem ajavahemikul 4-5 tundi pärast päikeseloojangut, sellel ajal on küttimise ning toitumise tippaeg. Kuna neil on väga väikesed silmad, siis nad kütivad ja liiguvad peaaegu ainult kasutades oma elektrielundit. Malapterurus electricus tekitab oma elektrielundiga erinevaid võnkesagedusi ? (volley-ingl.k.) mis erinevad üksteisest arvu, kiiruse, kestuse poolest, olenevalt situatsioonist millega ta kokkupuutus. On viite tüüpi sagedusi, esimene on seotud kisklusega ja toitumisega; teine on setotud kaitsmise, rünnakuga ja enesekaitsega; kolmas kaitsmise, tagaajamise ja ümbruskonna uurimisega; neljas saaklooma kindlaks tegemisel; ja viies liigisisese uurimisega.
annaabi.ee 
