kilomeetri hinnast. Tulevikus, kui elektriautod on laiemalt levinud, lubavad elektrifirmad ja tanklad koostöös hinda veel alandada, tehes hinna ligikaudu 13 korda odavamaks kui tänasel päeval bensiiniga läbitud vahemaa oma. [11] Elektriauto mootor võrreldes sisepõlemismootoriga autoga on tohutult palju lihtsam. Sisepõlemismootoriga auto mootoris on sadu liikuvaid juppe ja seepärast vajavad need ka tihedat õlitamist. Samas on elektriauto mootoris vaid 5 liikuvat juppi. Mootor elektriautos kasutab ära ka suurema osa energiast kui sisepõlemismootor, täpsemalt 80%.[11] Joonis Mitsubishi iMiEV (foto: Tony Hisgett) Juhtimine on elektriautos lihtne, selline nagu autojuhtimine peakski olema, andes autojuhile võimaluse täielikult liiklusele keskenduda. Elektriautol pole käike ja on pedaal nii gaasi kui pidurduse jaoks. Elektriautos on ka vaiksem, kuna mootor ei tee praktiliselt mingit häält. [11][12] 6
Elektriauto elektrisüsteem koosneb kahest komponendist: mootor, mis annab jõudu ning teisendab elektrienergia mehhaaniliseks energiaks, ja kontroller, mis kontrollib võimsust. Elektriauto tehniline struktuur on bensiiniautoga võrreldes lihtsam, kuna sellel pole vaja käivitusmehhanismi, väljutus- ega määrdesüsteemi, enamasti ka käigukasti ja mõnikord ka jahutussüsteemi. Elektriauto põhikomponendid on elektrimootor, mootori kontroller ja aku. 1.1. Elektrimootor Elektriautos kasutatakse kahte tüüpi mootoreid: alalisvoolu DC mootor ja vahelduvvoolu AC mootor. DC-l on kolm põhikomponenti: poolid, mis tekitavad magneetilist jõudu ning see omakorda annab mootorile võimsuse; laagriga rootor, mis pöörleb poolide poolt tekitatud jõuvälja sees; muundamisseade, mis annab hobujõudu. Lisaks on DC mootoril lihtne kontroller, muutes nende kombinatsiooni odavamaks. Eelmise põlvkonna elektriautodes kasutatakse DC
annaabi.ee 
