Energiasääst kortermajas
on võimalik saavutada igakuiselt märkimisväärne kokkuhoid.
Eesmärk on ju see, et elamismugavust vähendamata oleksid
48
küttekulud mõistlikes piirides.
KOKKUVÕTE
Individuaalse kuluarvestamise positiivset mõju ei pea kaugelt
otsima: korteri veearvestite paigaldamisest on tarbimine
vähenenud üle kahe korra, toast lahkudes kustutatakse tuled
ja lülitatakse välja suuremad elektritarbijad, sest maksta tuleb
vastavalt korteri elektriarvestile.
Eesti kortermajade soojusenergia kulud moodustavad kõikidest
kommunaalkuludest suurima osa, aga ikka jaotatakse suuremas
osas elamutest seda proportsionaalselt elamispinna suurusega,
arvestamata tarbijate tegelikku tarbimist. Selline lähenemine ei
motiveeri inimesi kasutama soojusenergiat ratsionaalselt, sest
üksikute teadlike inimeste püüdlused seda kokku hoida, ei anna
elamule tervikune märkimisväärset säästu.
Tõstes korteriomanike teadlikkust ning motiveerides