elektrituruseadusega. Tavatarbija saab 2013. aastast osta elektrit üldjoontes kolmes variandis: börsihinnast sõltuva paketiga, fikseeritud hindadega paketiga ja üldteenuse korras, kui müüjat ei valita Veebilehel avatud2013.ee on võimalik tutvuda erinevate elektrienergia pakkujatega ning ühega neist leping sõlmida. Iga tavatarbija on juba ühenduses Eleringiga kes pakub meile võrguteenust mis moodustab 36% elektriarvel olevast hinnast. Veel on seal elektrienergia hind mis moodustab 33% ja vastavalt 21% ja 10% on elektrienergia aktsiis ning käibemaks ja taastuvenergia tasu. Näiteks, kui valiksin oma elektrimüüjaks Starmani siis füüsiliselt midagi ei muutu. Ma saaksin omale koju kaks arvet ja peaksin mõlemad ära maksma. Starman aga ostab elektrit elektri tootjatelt ning börsilt, kuhu see jõuab sammuti elektritootjate käest.
on Balti riikide süsteemihalduritel, kes seisavad turuarenduse eesliinil. Kuna tegemist on poliitiliselt laetud teemaga, ei saa ka asjaomased ministeeriumid käed rüpes istuma jääda. Lahing Balti ühendatud elektrituru usaldusväärsuse küsimuses peetakse just selle teema raames ning hea tulemuse saavutamine eeldab maksimaalset pingutust. Kokkuvõtteks Vale oleks vaadata Eesti elektrituru avamist pelgalt Eesti kontekstis. Vale oleks ka arvata, et 2012. a detsembrikuu elektriarvel oli ,,õige" hind ja jaanuaris 2013 on hind ,,vale". Tegemist on osaga suuremas regioonis toimuvast muutusest. Kalle Muuli kurvastuseks pean lisama, et regionaalne suurem turg ei käivitu efektiivselt nö. ,,nupule vajutamisest". Investorid ei hakka uusi elektrijaamu järgmisel kuul ehitama. Ühtse turu ja regionaalse tööjaotuse väljakujunemine võtab aega aastaid. Kuigi selle üle võib vaielda, tundub siiski, et Eestil on
annaabi.ee 
