aatom >negatja posit ioon. Kui elektron läheb täielikult üle puht-elektrostaatiline interaktsioon ioonside.Tekib väga erinevate elektronegatiivsusega elementide puhul(leelismetallidega ja halogeenid); täiesti puhtal kujul ei esine.L.Pauling esitas ligikaudse seose sidemete ioonilisuse määra hindamiseks EN alusel: EN-ioonilisuse määr(%). 1,0-20; 1,5-40; 2,0-60; 2,5-80.Teatud energeetiliste mõõtmiste ja kalkulatsioonide abil saab sideme ioonilisuse astet määrata palju täpsemalt. Elektornegatiivsus- sobiv suurus elektronisidumisvõime iseloomustamiseks aatomites(L.Pauling 1932). 7) La Chartelivu printsiip ja järeldused sellest Dünaamika tasakaalu põhimõte. Kui mingi välisjõu(temp, rõhu, konsentratsiooni muutumine) rikub keemilist tasakaalu, siis klugevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused:* Ühe lähteaine täiendav sisestamine süsteemi tekitab
· Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad valiskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega norgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ulalt alla vaheneb, sest aatomi raadiuse kasvades vaheneb voime liita elektrone. Elementide elektornegatiivsus · Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist voimet siduda endaga molekulis voi keemilises uhendis elektrone. · Korge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. · Kokkuleppeliselt voetakse uhikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse vordluse teel. · Tinglikult saab elektronegatiivsuse pohjal eristada metalle ja mittemetalle. Elemendid
annaabi.ee 
