keemiline element kindla tuumalaenguga (aatominumbriga) aatomite liik. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks. aatom üliväike osake, koosneb tuumast ja elektonidest. ioon aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. molekul molekulaarse aine väiksem osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. keemiline side aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest.
piipinnaga. Näiteks vesi(ka udupiiskadena) ja veeaur moodustavad kaks eri faasi. Faasisiire on aine üleminek ühelt faasilt teisele. Näiteks vesi jääaur või jää aur(jäätunud pesu kuivamine) või aurjää(õhuniiskusest tekkinud jäälilled aknal) Mõnikord loetakse omaette agregaatolekusk plasma olekut. Plasma Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerunud gaas.. Plasma koosneb ioonidest , neutraalsetest aatomitest, elektonidest jafootonitest.Ta tekib väga kõrgel temperatuuril ja ioniseeriva kiirguse mõjul.Laboratooriumis tekitatakse plasmat harilikult gaaslahenduse abil (huumlambis ja gaaslaseris jmt.)Päike ja teised kuumad tähed koosnevad täielikult ioniseerunud plasmast (aatomitest on lahkunud kõik molekulid. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Gaas http://et.wikipedia.org/wiki/Vedelik http://et.wikipedia.org/wiki/Agregaatolek http://et.wikipedia.org/wiki/Aurumine
eritüüpi orbitaalide liitumisel e hübridasatsiooni teel hübriid orbitaalideks. Ühe 2 ja ühe p hübridisatsioonil tekib z teljel väljavenitatud kujuba s-p pilv, mille omavaheline nurk on 180kraadi. 3.5 Metalliline side metallilise sideme omadused pole kirjeldatavad kovalentse ega ioonilise sideme teooria abil. Metalliline side on osakeste vaheline tõmbumine metallvõres. Võre koosneb positiivsetest metalli ioonidest ja nende vahel vabalt liikuvatest elektonidest, mis moodustavad nn. Elektrongaasid, mis täidab kristallvõre ioonidevahelise ruumi ja tekitab kogu võret hõlmava delokaliseeritud sideme. elektronide suhteliselt kerge liikumise abil on seletatav metallide hea soojus- ja elektrijuhtivus. Vastastikmõju elektronide ja ioonide vahel on tugev. Metallilisel sidemel puudub ruumilisus ja ta on suhtelislt tugev keemiline side. Tüüpilised metallilise sidemega elemendid on leelismetallid. PILT: 3.6 Vesinikside
annaabi.ee 
