Kui elektriseadme ülesandeks on anda soojust, siis on seadme pool tehtud töö võrdne eralduva soojushulgaga. I=U/R A=UIt U pinge (V) 4. Elektrivoolu võimsus Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Mida kiiremini saab töö tehtud, seda suurem on võimsus. N=A/t N=U*I N võimsus (W), A töö (J), t aeg (s), U pinge (V), I voolutugevus (A) A=U*I*t N=U*I*t/t Elektiseadme võimsus sõltub voolutugevusest ja pingest. Mida suuremad need on, seda suurem on võimsus. Voolutugevuse suurus sõltub takistusest. Mida väiksem takistus, seda suurem voolutugevus ja seda suurem võimsus. Meie elektrivõrgu pinge on 230 V. Vastavalt sellele on kasutusel kaitsmed. 5. Mida mõõdab elektriarvesti? Millest koosneb elektriarve? Elektriarvesti mõõdab tarbitud elektrikoguseid. Elektriarve koosneb elektrienergiast, võrguteenustest, taastuvenergiast ja aktsiisist. 6
isolatsioon, seda isolatsiooni nim ka kaitseisolatsiooniks). 3) kaitseväikepinge, mille korral läbi inimkeha ei saa tekkida eluohtlikku voolu, selle pinge lubatav väärtus nii juhtide vahel, kui ka maasuhtes on vahelduvvoolu ahelates 50V, alalisvooluahelates aga 120V. 4) Puudutamist takistavad kaitsekatted ja ümbrised. 5) lähenemist takistavad kaitsetõkked. 6) Mitte juhtiva ümbruse loomine (isoleerpõrandate ja seinte näol) 7) elektiseadme paigutamine väljapoole puute küündumust. 8) pingealustel töödel isoleertööriistade ja kaitsevahendite kasutamine. Kaitset kaugpuute korral ehk rikkekaitset saab realiseerida: 1. pingealdiste osade maandamisega kaitsejuhtide kaudu. (kaitsemaandamisega) 2. seadme kiire automaatse väljalüitamisega pingealdiste osade pinge alla sattumisega. 3. pingealdiste ja kõrvaliste juhtivate osade potensiaalide ühtulastamisega, potensiaali ühtlustus juhtide abil. 4
annaabi.ee 
