Üksikrikkeid tuleb arvestada siis, kui nad võivad põhjustada: · Puutevõimaliku, kuid mitteohtliku pinge all oleva osa muutumist ohtlikuks pingestatud osaks · Normaaltingimustes mittepingestatud puutevõimaliku juhtiva osa sattumist ohtliku pinge alla · Ohtliku pingestatud osa muutumist puutevõimalikuks Elektrilöögi erinevad kaitsed: · Põhikaitse · Rikkekaitse · Lisakaitse Põhi- ja rikkekaitse Kaitse, mis tagab elektiohutuse normaaloludes nimetatakse põhikaitseks. Kaitse, mis tagab elektriohutuse ühisrikkeoludes nimetatakse rikkekaitseks. Kõigis elektirpaigaldistes, ka elamu madalpingepaigaldistes, peavad tingimusteta kasutusel olema mõlemad kaitseliinid. Lisakaitse Madalpingepaigladistes ja seadmetes on lisakaitseks rikkevoolukaitse rakendumisvooluga mitte üle 30 mA. Lisakaitse rakenduv põhi- ja/või rikkekaitse mingil põhjusel ei toimi. Seadmeid kasutatakse hooletult või ohuteadmatult.
lühisele. Samal otstarbel kasutatakse rohkesti sulavkaitse-lülitit (joonis 5.12), kus lüliti käepidemes on pesad iga faasi kaitsmele. Kaitsme kontaktnoad on asendatud lüliti kontaktidega, mis katkestavad voolu kõigis faasides, kui kaitse eemaldada. Sulavkaitse-lülitid on ühe- kuni neljapooluselised. Need paigaldatakse tavaliselt paigaldusliistule. Neile saab tellida mitmesuguseid lisaseadmeid, nagu tabalukku või elektroonilist monitooringuplokki. Kasutatud kirjandus: Elektiohutuse konspekt http://opiobjektid.tptlive.ee/Kaitsmed/kaitselulitid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vabasti http://juh.elektrik.pri.ee/?Elektriaparaadid:Rikkevoolukaitsel%FCliti http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/5.4_Sulavkaitsmed.Konspek t2010.pdf Lisad Rikkevoolukaitse maksimaalse lubatud koormuvooluga 25 A ja rakendustundlikkusega lekkevoolule kuni 0,03 A: Kahepooluseline minikaitselüliti 10 A, B-tunnusjoon: Sulavkaitse-lüliti:
annaabi.ee 
