Betooni soojendamine Talvel betoonimine nõuab alati soojendamist. Soojendamise esimene eesmärk on jäätumiskindluse saavutamine ja tugevuse arengu tagamine. Teine eesmärk on lahtirakestamistugevuse saavutamine(60% normtugevusest. Betooni soojendamine tuleb kavandada selliselt, et kogu tarindis oleks ühtlane temperatuur. Eriliselt hoolikas tuleb olla seega külmade tarindiosade ja servaalade soojendamisel ning kaitsmisel. Võib kasutada järgmisi soojendusviise: o juhtmetega elektersoojendus o raketisesoojendus o infrapunakiirgusega soojendamine o kuumbetoon Juhtmega elektrisoojendus Juhtmetega elektrisoojendus on meetod, milles trafo abil muudatud kaitseväikepingega vool juhitakse peakaabli ja ühenduskaabli kaudu betoonitarindis olevatesse takistusjuhtme kontuuridesse. Takistuse mõjul juhe soojeneb ja soojendab enda ümber olevat betooni. Juhtmetega elektrisoojendus koosneb järgmistest osadest:
vormi ega lasta neil jahtumisel lüheneda. Tagajärjeks on pinged varrastes, mis peale betooni kivinemist ja varraste vabastamist kantakse üle betoonile. Selle meetodi puudusteks on termo-ohtlikkus varraste paigaldamisel vormi, ei garanteeri ühesugust pinget kõigis varrastes. 23. Betooni kivinemise kiirendamise meetodid, nende kirjeldus. Betooni kivinemise kiirendamise seadmed Betooni kivinemise kiirendamiseks kasutatakse alljärgnevaid meetodeid: -hüdrotermiline; -elektersoojendus; -kivistumist kiirendavad keemilised lisandid. Hüdrotermilise meetodi puhul vormid koos betooniga suunatakse aurutuskambritesse v õ i , harvemini, autoklaavidesse, kus nad asuvad kuuma niiske auru sees , mis kiirendab tsemendi hüdratatsiooni protsessi ning sellega ka betoondetaili kivistumist. Samal eesmärgil kasutatakse polügoonidel vormide katmist presendi või kattekiledega ning väga pikkade vormide korral kasutatakse vormide kaasi, mille alla juhitakse kuum aur.
[4]. Peamine negatiivne aspekt selle meetodi juures on see, et erinevalt elektroodsoojendusest on siin soojuse kandumine betoonis ebaühtlane. Sarruse ümber on betoon palju soojem kui sellest kaugemal, sellega võib kaasneda oht, et betoon praguneb sarruse ümber, kuna seal võidakse tõsta temperatuuri liiga kiiresti ja ise selle juures märkamata, et midagi on valesti. · Juhtmetega elektersoojendus koosneb trafost, peakaablist, ühenduskaablist ja soojendusjuhtmetest. Selle meetodi peamine idee on trafo abil muundatud kaitseväikepingega voolu juhtimine peakaabli ja ühenduskaabli kaudu betoontarindis olevatesse soojendusjuhtmetesse, mis kujutavad endast plastkattega 2 mm terastraati, mis hakkavad selle tulemusena soojenema ning kannavad selle soojuse betooni üle [4]. Positiivne aspekt selle meetodi juures on see, et soojendusjuhtmetest
annaabi.ee 
