Keemia alused konspekt
Hübriidorbitaalid ja molekulide kuju
Hübriidorbitaalide kaudu on kerge seletada keemiliste sidemete moodustumist ühendites,
milles sidemetevahelised nurgad vastavad hübriidorbitaalide vahelistele nurkadele: 180°,
120°, 1099,5°. Näiteks vee molekulis on sidemete vaheline nurk lähedane 109°-le :
Vee molekulis on tegemist hapniku sp3 hübriidorbitaalidega, mida on kokku neli. Nendest
kaks moodustavad sideme vesiniku aatomitega, kahel on vabad elekrronipaarid. Orbitaalide
tipud on suunatud mõttelise tetraeedri tippudesse (on paigutunud tetraeedriliselt). Molekul ise
on nurkjas, sest aatomeid on vaid kolm. Nii aitab ka hübridisatsiooniteooria selgitada
molekulide kuju nagu VSEPR mudelgi.
Molekulide kirjeldamisel määratakse sageli esimesena molekuli kuju (näiteks VSEPR mudeli
alusel või muul viisil, ka eksperimentaalselt) ja selle põhjal käsitletakse järgnevalt keemilise
sideme moodustumist hübriidorbitaalide kattumisega.
Kordsed sidemed
annaabi.ee 
