Kvantmehaanika Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab elektroni käitumise eripärasid. Kaua on vaiendlud, kas elekron on laine nagu veel või aine nagu korvpall. Kõik viitab sellele, et elekrton on osake, tal on mass, tal on laeng ja spinn. Kuid on katsetega tõestatud ka seda, et elektronil on laineomadused. Kui kujutame ette maailma, kus inimesed ja asjad tema ümber käituksid nagu elektronis, siis maailm oleks täielikult sassis.Inimesed ja asjad tema ümber oleksid korraga mitmes kohas. Transprodiga liiklemine oleks võimatu, sest me ei saa teiste
Dodekafoonia e seeria tehnika ükski 12 noodist ei tohi ennem kõlada kui eelmised 11 ei ole ennem ärakõlanud. Graafiline muusika- Aleatoorika- juhuslikuse muusika alea on täring ja loomingu meetodi aluseks on kordumatus e juhus. Seda ei saa salvestada. On kirjutadud suur punt osi ja interbred ise valib mis järjekorras mängib. John Cage-i ,,4min-33s" . ,,muusikat ettevalmistatud klaverile". Klaverile on asetatud peale igasugust kila kola mis mängides kaasa hakkavad pinisema. Elekron muusika- kõik elektri riirtadega tehtud. Konkreetne muusika- taasesitatakse varem lindistatud helisid. Meremüha ükse paugatus. Mitte muusikalised helid. Absurdi kunst- muusika tegemine on ühendatud mõttetusega. Värvus muusika- aleksandr skrjabin- värvus muusika teooria rajaja. Ei kirjutanud romansse. Väidab et igale helile vastab kindel värv ja samuti igale helistikule. Tin-tinnabuli- arvo päärti väljatöötatud stiil. Kellukeste heli. Helide kolmkõlasus. Igale
vabu elektrone ja materjali takistus väheneb. Valguse langemisega juhtivus suureneb võrdeliselt valgusvooga. N-TÜÜP Kui 4-valentsete elemendi kristalli kasvatamisel lisada iga 10miljoni 4-valentse elemendi aatomi kohta 1 5-valentse elemendi aatom, siis saadakse n-tüüpi pooljuhtmatejal - negatiivne, sest elektron on negatiivse laenguga. JOONIS 5-valentse elemendi 4 elektroni on seotud kõrvalolevate aatomitega ja nad tiirlevad kindlatel orbiitidel. Viies elekron on 5- valentse elemendi aatomi lähedal ja tasakaalustab tema laengut, kuid tema jaoks orbiiti ei ole. Nii võib ta vabalt liikuda väliste elektronväljade mõjul. P-TÜÜPi pooljuhtmaterjal saadakse siis, kui kristalli kasvatamisel lisatakse iga 10miljoni 4-valentse elemendi aatomi kohta 13- valentse elemendi aatom. p-tüüpi - positiivne JOONIS saadud materjalis on tühjad orbidid, mida nimetatakse aukudeks. Neid auke loetakse positiivsete laengute kandjateks ja sealt ka p-tüüpi materjal
VESINIK ÜLDINE · Aatomiehituselt kõige lihtsam element. · Aatomi elektronkattes ainult 1 elekron. · Võimalikud oksüdatsiooniastmed ühendites on I ja l. · Erinevalt teistest puudub tal vesinikioonil elektronkate. · Vesinikioon on ainult aatomituum e. Prooton. · Positiivse osalaenguga vesiniku aatomid saavad moodustada elektronegatiivse elementide aatomitega ka täiendava sideme vesiniksideme. LIHTAINE · Koosneb H2 molekulidest, allotroope ta ei moodusta. · Tavatingimustes värvitu ja lõhnatu gaas. · Kõige madalama sulamis- ja keemistemperatuuriga.
On näha, et ühtlases väljas alla 250 V pole võimalik läbi lüüa (suvalisel pl ja kaugusel). Võib olla, et väikesel rõhul löövad läbi kaugemad elektronid (samal pingel). 12. Eletronide laviin Õhus on alati palju ioone ja elektrone (elektrone vähem kui ioone). Tekivad kõrvaliste ionisaatorite mõjul. Vaadates väljumistööd ja ionisatsioonienergiat näeme, elektroodidel on kergem elektrone välja lüüa. Esimene elekron lüüakse välja harilikult katoodi pinnalt (anoodile lendab tagasi, kuigi lüüakse ka sealt elekrone välja). Väljalöödud elekrton hakkab anoodile liikuma, kui kiirusest jätkub põrgeteks, tekib 2 elektroni 4 8 jne. Saame laviini. ( Pos. ioonid ei liigu eriti (vahe 100 korda); jäävad paigale). Joonisel laviin on läbinud x ja peas on n elektoni. Edasises pikkusel dx kasvab elektronide arv dn võrra. (Iga elektron ioniseerib elektrone) dn = n * * dx