filter. Vedelike imemiseks on masinaga kaasas kummiliistudega otsik. Suurtel imuritel võib otsik olla ka lühikese voolikuga korpuse küljes ja masinat juhitakse käepidemest, mis kergendab oluliselt tööd. Masin on varustatud liigtäitumiskaitsega, mis seiskab mootori vajalikul hetkel. Masina paak tühjendatakse ja pestakse. Pärast töö lõppu pestakse ka imivoolik ja otsik. Põrandahooldusmasinad Põrandahooldusmasina põhiline tööorgan on elekrimootori abil pöörlev tald, millele kinnitatakse puhastusketas. Olenevalt talla pöörlemiskiirusest jaotatakse masinad Tavaline pöörlemiskiirus 140 kuni 200 p/minutis HS suure pöörlemiskiirusega 300 kuni 900 p/minutis SHS -- pöörlemiskiirus 900 kuni 1500 UHS -- pöörlemiskiirus üle 1500 Tavaline põrandahooldusmasinal on töötamise ajal kogu raskus suunatud puhastatavale pinnale. Masinat liigutatakse paremale ja vasakule
ELEKTER JA ELEKTRI JÕUSEADMED ELEKTRI OLEMUS Elekter (elektrivool) on laetud osakeste voog (kindlas suunas). Elekter on kasutuskohas ökoloogiliselt puhas, sisaldab energiat. Samas on elekter mõõdetav (U, I, R). Jaotub: alalis- ja vahelduvvool. ELEKTRIMOOTORID Alalisvoolu mootor Vahelduvvoolu mootor Asükroonmootor (alalisvoolu erimootor) Sammmootor (vahelduvvoolu sünkroonmootor) Kulgmootor ELEKRIMOOTORI EHITUS Osadeks: staator, rootor, mähised, harjad, kommutaator (bearing). Tööpõhimõte: elektrimootoris saavutatakse pöörlev liikumine kahe erineva magneti jõujoonte sobimatuse tulemusel. Staatori magnet tekitab alati ühesuguse magnetvälja. Rootoris tekitatakse magnetväli korraga ühes mähisepaaris. See magnetväli paikneb staatori magnetvälja sees ja püüab ennast selle välja järgi korrigeerida.
Vaatamata elektriliste juukselõikusmasinate mitmekülgsusele on tänapäeval selle ala liidriteks maailmas kolm firmat: Moser Saksamaalt, mis kuulub Ameerika kontserni WAHL koosseisu, Ameerika firma Oster ja Thrive Jaapanist. Professionaalsed juukselõikusmasinad saab klassifitseerida kahte põhitüüpi: vibratsioonmasinad, milles on ankruga elektrimagnetpool, ja rootormasinad, milles on elektrimootor. Elektrimootori võrgutoite järgi võib rootormasinaid omakorda kolme rühma jagada: 1. elekrimootori toide pingega 220-240 V elektrivõrgus ja elektrivoolusagedusega 50-60 Hz; 2. elektrimootor, mis saab voolu kombineeritult adapterilt või akupatareilt; 3. elektrimootor, mis saab voolu ainult akult. Euroopa riikides on kasutusel elektrivõrk pingega 220V. USA-s Jaapanis Aasia riikides on elektrivõrgu pinge 110V. Vibratsioonmasinad on konstruktsioonilt kõige lihtsamad juukselõikusmasinad. Voolu saavad need vahelduvvooluvõrgust, olenevalt mudeli võimsusest 9-15W
19). Tõepoolest, peale pinge kadumist või vähenemist lubatavast madalamale tagastub kontaktor KM, tema peakontaktid avanevad ja mootori staatorimähis kaotab toite. Samuti avaneb ka tema ülalnimetatud abikontakt. Kui nüüd pinge taastub, tuleb mootori taaskäivitamiseks uuesti vajutada käivitusnuppu S2, sest nii käivitusnupu kontakt kui temaga rööbiti lülitatud omatoite- kontakt on avatud ja kontaktori mähis toidet ei saa. Kui elekrimootori juhtimine toimub fikseeritud asendiga kontaktidega juhtimis- aparaadi, näiteks käskluskontrolleri abil, tuleb lülitada juhtimisskeemi nullpingerelee. Vastavat juhtimisskeemi sõlme on kujutatud joonisel 1.22. Nullpingerelee KA lülitub sisse, kui käskluskontrolleri S1 käepide on asendis 0, st tema kontakt S1.1 on suletud, läheb omatoitele ja valmistab ette ahela kontaktorite KM1 ja KM2 mähiste toiteks. Nüüd saab, lülitades käskluskontrolleri asendisse - 45º
annaabi.ee 
