ühtki last. Mis annab põhjust spekulatsioonideks, et Poe võis impotent olla. Kuigi ta reputatsioon polnud just tema ühiskonna poolt halvustatud elukommete tõttu kõige parem, ei kõigutanud see Poe novellide edukust. Tema kuulsaimate kirjutiste hulka kuuluvad lood nagu: ,,Mõrvad Rue Morgue'l" ,,Pudel Ammontillaadot" ,,Reetlik süda" ,,Usheri maja langus" ning luuletused ja poeemid: ,,Ronk", ,,Võitja uss", ,,Eleanore" ja ,,Annabel Lee" Peale oma abikaasa surma 1947 sai Poest inimvare. Depressiooni ja hulluse küüsis vaeveldes üritas ta 1848. aastal sooritada enesetappu. Kuigi enesetapukatsed ei muutunud tal kombeks, oli talle omane kaduda pikkadeks perioodideks teadmatusse ning ilmuda hiljem deliiriumiseisundis välja. Kaks aastat peale oma abikaasa surma, 7. oktoobril, suri temagi.
Edgar Allan Poe loomingut on kindlasti mõjutanud tema elukäik. Tema novellis ,,Reetlik süda" on mõrvari käitumises märgata neurootilisust, paranoilisust, vaimset ebastabiilsust samas ka süütunnet. Välja toodud novelli puhul võiks kõrvutada Poe ja mõrvari isiksusi ning leida palju sarnasusi. Muud Poe tuntumad teosed on ka ,,Mõrvad Rue Morgue'l", ,,Pudel Ammontillaadot" ja ka ,,Usheri maja langus". Luuletustest on tuntuimad ,,Ronk", ,,Võitja uss", ,,Eleanore" ja ,,Annabel Lee". Edgar Allan Poe on öelnud: ,,Kui mul palutakse hästi lühidalt defineerida mõistet "kunst", siis ütleksin, et see on meelte tajutud looduse edasiandmine hinge loori abil." Sellest definitsioonist võib selgelt välja lugeda, et Poe pani enda kirjutistesse enda hinge, olemuse ja ka hullemad mõtted. Triin Pajanen
inimeste kehajooned maaliti hoolikalt välja. Värve ei rõhutatud. Kujutati kangelasi antiikajast ning püüti neid tuua edasi oma kaasaega. Teosed õpetlikud või eeskuju andavad. Suur tähtsus portreemaalil. näited : J. L. David“Sabiinitaride röövimine”.Jacques Louis David “Horatiuse vanne”. N. Poussin “Saturnus ja neli aastaaega”. Jean Auguste Dominique Ingers “Suur odalisk” Klassitsistlik portreekunst – kõik detailideni peenelt välja toodud J.L.D Ingers “Pauline Eleanore de Galardi portree”. Ingers “Madam Moitessier” Lõpetuseks - Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis tema kõrval olid tärganud. Klassitsismi reeglid jõudsid kunstiakadeemiate õppekavadesse ning hilisemal ajal kandis ta nime akadeemiline või ametlik kunst.
annaabi.ee 
