Eleaatide koolkond
Niisugune küsimusepüstitus on
käsitletav ajalooliselt eelnenud mõtlemisviisi eelduste problematiseerimisena.
Kaasaegse Itaalia territooriumil asunud kreeka linnriikidest on pärit peale eleaatide veel teisigi
filosoofe, näiteks pütagoorlaste koolkond. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses kõneletakse
seetõttu vahel ka “itaalia filosoofiast” Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Nimetatud koolkondi on
vaadeldud ka joonia filosoofiale vastanduva vooluna tolleaegses mõtlemises.
Eleaatideks kutsutava mõtlejate rühma väljapaistvaim esindaja on Parmenides (u. 540-480).
Tema teos kujutas endast õpetusluuletust, mis on säilinud küll mitte tervikuna, kuid siiski küllalt
ulatuslike fragmentidena. Teos jaotub kolme ossa: proloogiks ja kaheks õpetust esitavaks osaks.
Proloogi võib käsitleda teoreetilis-maailmamõistmisliku probleemsituatsiooni kujutamisena
poeetilistes kujundites. Selles kirjeldab Parmenides iseenda läbielamist: teekonda jumalanna