Risttuules
Mind
ennast liigutas selle loo juures Erna ja Helduri omavaheline armastus ja
armastus kodumaa vastu. Lootus, et nad ei pea põgenevama kodumaalt ja
neil lastakse edasi jääda. Paraku nii ei läinud.
Film algas sellega, kuidas nad oma kodus rõõmsalt ja õnnelikult elasid,
Erna, Heldur ja nende pisike tütar Eliide. Näitas palju õunapuud, mis
parasjagu enne küüditamist õitses, kogu õu oli seda lõhna täis. Sellest
samast õunapuust sai kogu filmi vältel Erna ja Elduri armastuse ja kodu
sümbol.
Seda rõõmu ja õnne segasid brigaadid, kes tungisid nende koju, käskisid
pakkida asjad ja minna nendega kaasa. Peagi läksid Erna ja Helduri teed
lahku. Erna viidi koos tütrega Siberissi ja Heldur vangilaagrisse. Tee
Siberisse oli pikk, koos Ernaga olid samas vagunis veel 51 last ja naist,
kellest elusalt kohale jõudsid vaid 42. Elu Siberis ei olnud kerge. Süüa ei
olnud väga saada. Pandi rasket tööd tegema, kus palgaks oli 200g leiba,
see oli päeva norm