Otto von Bismarck
teda iial õnnelikuks teha ning et tal ei ole mingit tulevikuväljavaadet. 1836. aastal määrati
ta valitsuse konsultandiks maavalitsuse presiidiumi juurde Aachenis, aasta hiljem aga
Potsdami valitsuspresiidiumi referendiks. 1838. aastal läbis ta kohustusliku
üheaastasesõjaväeteenistuse kaardiväejäägrite juures, Greifswaldis. Samal ajal külastas ta
kursuseid 1815. aastal ellu kutsustud põllumajandusliku akadeemia juures Eldenas.
Aastal 1839 lahkus ta riigiteenistusest ning võttis üle isa Kniephofi mõisa valitseminse
Pommeris. Samal aastal suri ka tema ema. Aastal 1845 suri ka ta isa ning Otto von
Bismarck asus elama Schönhauseni mõisa.
Siis mõistis ta, et sellises absolutistlikus riigis, nagu Preisimaa, on ainus võimalus ilma
teha ametnikuna, näiteks haldusajal, õiguses, diplomaatias või sõjaväes, kuid ta polnud
hakkama saanud isegi nende alustamisega ning ainus võimalus saada kellekski avalikus