Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). J. Presper Eckert ja William Mauchley 1945 -John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. 1947- ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud programmi ideed. 1951- Eckert ja Mauchley ehitasid UNIVAC-i. UNIVAC kasutas magneetilist linti et salvestada input/output(sisend/väljund). 1953 -IBM produtseeris 701 arvutit ja kahe aasta pärast 752. Järgmise aastkümne jooksul oli IMB-i käes 70% industriaalsest arvutiturust. Teine generatsioon 1947- leiutasid Belli laboratooriumid tarnsistori.
Oluliseim uuendus nende poolt oli loogiliste operatsioonide kasutamine nende ABC arvutites otsese lugemise asemel liitmise ja lahutamise teostamiseks. J.Presper Eckert ja William Mauchley töötasid välja ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator), mis suutis arvutada 5000 tehet sekundis. Tänapäevaste arvutitega ei saa seda kiirust muidugi võrrelda, aga tolle aja kohta oli see siiski väga hea saavutus. Aasta 1947 ehitas Eckert ja Mauchley EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer), mis kasutas John von Neumanni ideed, kuidas binaarkoodprogrammi saab elektrooniliselt arvutisse salvestada ning mis aitas arvutil muuta operatsioone sõltuvalt eelmistest operatsioonidest. See saavutus tõstis kõvasti arvutite painduvust. Aastal 1951 ehitasid Eckert ja Mauchley esimese äri jaoks toodetud arvuti UNIVAC-i, mis kasutas magneetilist linti, et salvestada input/output(sisend/väljund). Juhtivaks
Aastal 1945 John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. See programm oleks võimaldanud arvutil muuta operatsioone sõltuvalt eelmistest operatsioonidest. Näiteks: arvuti võib programmeerida nii, et iga kord kui arvutatud arv on kümnest väiksem liidab programm sellel juurde 5. See näide tõstis kõvasti arvutite painduvust. Aasta 1947 ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud programmi ideed. 4 Aastal 1051 Eckert ja Mauchley ehitasid UNIVAC-i. UNIVAC kasutas magneetilist linti et salvestada input/output(sisend/väljund). See oli esimene arvuti mis toodeti äri jaoks. Kokku müüdi 46 UNIVAC-arvutit. Varased arvutid omasid palju vigu ja olid tihti mittekasutatavad sest mõni elektrooniline komponent oli vigane.
Aastal 1945 John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. See programm oleks võimaldanud arvutil muuta operatsioone sõltuvalt eelmistest operatsioonidest. Näiteks: arvuti võib programmeerida nii, et iga kord kui arvutatud arv on kümnest väiksem liidab programm sellel juurde 5. See näide tõstis kõvasti arvutite painduvust. Aasta 1947 ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud programmi ideed. Aastal 1051 Eckert ja Mauchley ehitasid UNIVAC-i. UNIVAC kasutas magneetilist linti et salvestada input/output(sisend/väljund). See oli esimene arvuti mis toodeti äri jaoks. Kokku müüdi 46 UNIVAC-arvutit.Varased arvutid omasid palju vigu ja olid tihti mittekasutatavad sest mõni elektrooniline komponent oli vigane. Aastal 1953 IBM produtseeris 701 arvutit ja kahe aasta pärast 752
J.von Neumanni saavutus on tuntud teoreemi: "Piisavalt keerulistel automaatidel on võime iseennast taastoota ja sünteesida veelgi komplitseeritumaid automaate" tõestamine. Teadusharude sfäär, milles Neumann end koduselt tundis, oli imetlusväärselt lai. J. von Neumann suri 1957. J. von Neumanni arvuti tegeles ainult ühe ülesandega korraga ehk immiteeris inimarvutaja tööd. Aastatel 1947-1949 ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVACi(Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud programmi ideed. 1949. aastal nägi päevavalgust EDVAC. See oli professor J. von Neumanni poolt väljatöötatud siseprogrammjuhtimisega. St. arvuti tööd juhib programm, mille käsud salvestatakse kahendarvudeks kodeerituna mälupesadesse samuti nagu töödeldavad arvud. Formaalselt ei erine käsk arvust millegi poolest. Käske saab nagu arvegi programmi täitmisel muuta
Aastal 1945 John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. See programm oleks võimaldanud arvutil muuta operatsioone sõltuvalt eelmistest operatsioonidest. Näiteks: arvuti võib programmeerida nii, et iga kord kui arvutatud arv on kümnest väiksem liidab programm sellel juurde 5. See näide tõstis kõvasti arvutite painduvust. Aasta 1947 ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud 7 programmi ideed. Aastal 1051 Eckert ja Mauchley ehitasid UNIVAC-i. UNIVAC kasutas magneetilist linti et salvestada input/output(sisend/väljund). See oli esimene arvuti mis toodeti äri jaoks. Kokku müüdi 46 UNIVAC-arvutit.