3. Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Ilmar Laaban 1921- 2000 Koduseks keeleks oli lisaks eesti keelele ka saksa keel. Ta oli varaküps ja geniaalne isiksus. Koolitee: 1. Tallinna Reaalkool (lõpetas 1940) 2. Tallinna Konservatoorium (klaveriõpingud jäid pooleli) 3. Tartu Ülikool (õppis romaani keeli 4. Stockholmi ülikool (lõpetas 1949) Kuulus ka rühmitusse ,,Elbumus". Laaban oli polüglott, ta on kirjutanud lisaks eesti keelele ka inglise, saksa, prantsuse, rootsi, soome, itaalia ja hispaania keeles. Elu lõpul tegeles aktiivselt tõlkimisega ja häälutustega. Ilmar Laabanit peetakse eesti sürrealismi rajajaks. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946, Stockholm) Kogus esineb: 1. assotsiatsioonide vaba voolamine 2. võõrsõnalembus 3. vabavärss 4. tahtlikult rabav sõnade valik
Ka Enn Kippel ja August Hindrey. 1938 kõige ttähtsam Karl Ristikivi „Tuli ja raud“. Psühholoogilise romaani katsed 1930ndatel. Tammsaare, Ristikivi, Hint. 1930 II poole noored luuletajad Heiti Talvik, Betti Alver, Brenard Kangro, Kersti Merilaas, Uku Maasing; August Sang, Paul Viiding ja Mart Raud – ühiskogu „Arbujad“, hakati nimetama arbujateks. Olid uussümbolistid, metafüüsika, raskemeelsus. Tallinnas ka uute noorte luuletajate rühmitus „Elbumus“ (Jaan Kross, Ilmar Laaban). Kujutav kunst Kujutava kunsti areng toimus paralleelselt kogu kultuurielus aset leidnud nihetega. Maalikunstis oli pilt iseseisvuse saabudes kirev, kuna toonased juhtivad kunstnikud olid hariduse saanud eri paigus. Just impressionism ja ekspressionism. Esimene suur ülevaatenäitus 1919. Hävitav kriitika, kuna oodati kubismi, futurismi. Liiga traditsioonilised teosed (Ants Laikmaa, Kristjan raud, Konrad Mägi)- Mingit ühtset programmi ei kujunenud