August Gailiti novelli "Libahunt" analüüs
meeleheitel elanik.
Novelli põhitoonid on kollase, punase ja musta varjundid. Gailit kasutab kollast peamiselt
kirjeldades elutut, vananenud ja kalki olekut, kõige rohkem seostub kollane Hundvaga, kes on
teoses libahunt: ,,Tuleb siia armunult, kallistab, üsatab vanameest, mängib kollaste sõrmedega
ta tuhkruuges habemes, laulab talle laule nii kummalisi ja arusaamatuid kui uni, kui vee
tasane vool." Punase varjundeid omistab kirjanik parajasti elavaloomulistele tegelastele. Tihti
seostub punane agressiivsete emotsioonidega: ,,Siis hakkavad inimesed kisendama ja karjuma,
nende näod lähevad tulipunaseks, silmad sädelevad tules, suust kostavad metsikud hääled
ning nad võtavad püssid ja jooksevad vandudes sohu." Must ja hall on peamised toonid,
millega kirjeldatakse ümbrust ja passiivseid inimesi: ,,Iialgi ei paista siin päike, taevas on hall
ja nõgine."
annaabi.ee 
