EKA I Essee - Surm eesti kirjanduses
Kui kogu küla teda nõiaks pidas ja seda hukka
mõistis siis oli hukkamine ,,õigustatud" ja see sai ilma pikemalt nõu pidamata teoks. ,,Nõia"
vastaste meelt ei teinud haledaks isegi mitte tema pisikene tütar, kes kõike pealt nägi ja
hukkamise juurest põgenes.
Ühiskonna poolt just kui õigustatud teise inimese hukkamisest võib lugeda Oskar Lutsu
teosest ,,Soo". Sealne lugu rääkis kunstnikust Toomasest, kes peatus mõnda aega maal, ning
tutvus kauni ja elavaloomulise, kohati metsiku tütarlapsega, kes elas oma vanematega
majakeses keset sood. Tütarlapse isa ja isa poolt peale sunnitud väimees Madjak olid
mõlemad alkoholilembelised, jõhkrad ja vägivaldsed, kellel polnud probleem jõhkrutseda
kaitsetute naisterahvastega, loomadest rääkimata. Tegelikult oligi tüdrukul tunded hoopis
kellegi teise vastu, kuid isa tahtmine oli kõigest üle. Elu Madjakuga tõotas tulla tõeline piin ja