Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
Sel toimus suuem lahing.
EESTLASED MUINASAJA LÕPUL
o II at kasvas rahavaarv jõudsalt, maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpul elas Eestis vähemalt 150000 in.
o Kirjalikud allikad- liivimaa kroonika (kajastab 1184-1227 sündumused)
o Peamiseks elatusalaks oli maaharimine- saavutas kõrge taseme. Eestlased olid kujunenud üheks kõige
põhjapoolsemaks, põhiliselt maaviljelusest elatuvaks rahvaks.
o Künnipõllundusele aitas kaasa rauast teraga ader VII-VIII saj paiku.
o Kui varem kasvatati otra iis üha enam levis talirukkis. Nisu, kaera, herneste ja ubade jt osakaal oli väiksem.
o Maa suurust arvestati adramaades ehk kui suurt maad saab harida ühe adraga.
o Maa harimisel kasutati kaheväljasusteemi kus igalaastal oli vilja all üks osa pöllust teine osa kesa all. Talirukki
annaabi.ee 
