ja et kõik inimesed oleksid võrdsed, aga tegelikult polnud kõik nii nagu paistis. Kommunistlik partei kontrollis ühiskonnaelu nomenklatuuri abil. Valitsuse valimisel ei toimunud valimisi. Sotsialistlike riikide poliitiline ja majandussüsteem ei olnud sugugi ühtne, kuna nad pidid alluma Moskvale. Heaolumaailmas oli aga tähtsam inimeste heaolu. Need riigid hoolisid inimestest ja tegid nii, et inimestel oleks riigis tagatud turvatunne ning normaalne elatustasu. Heaolumaailmas tekkisid 1970. aastatel suured kriisid, need sundisid arenenud tööstusriike otsima uusi energiasäästlikke tootmisvõimalusi. Inimesed hakkasid rohkem uusi assju leiutama, ning tekkisid infoühiskonnad. Tähtsaks muutus ka majanduslik lõimumine. Minu meelest oli kommunistliku maailma ja heaolumaailma suurimaks erinevuseks see, et esimene ei hoolinud nii väga oma rahvast. Heaolumaailm aga just hoolis oma oma rahvast ja tegi kõik mis võimalik et inimestel oleks hea elu
Mõned aga lähevad võtavad end töötutena arvele. Kuigi tööjõu sissevool vähendab palkasid vabades töökohtades, on inimestel siiski töö, kui nad on nõus väiksema palga eest töötama. Miinimum palga seadus hõlmab küll üha enam töökohti, kuid kahanev tööturg ei ole võimeline hõlmamaks kõiki inimesi, kes on töö kaotanud. Majandusteadlase Neumarki esialgsed uuringud näitasid, et kompromiss palga ja tööhõive vahel puudutab ka elatustasu ja alampalka. Elatustasu määrad kehtestavad miinimumpalga nõuded ettevõtetele ja mittetulundusühingutele, kes saavad lepinguid või toetusi kohalikelt omavalitsustelt. Et jõuda sobiva minimaalse elatustasuni, arvestatakse summasid, mis kuluvad erinevatel "normaalsetel" peredel majapidamisele, lastehoiule, toidukorvile, transpordile, tervishoiule, riietele ja maksudeks. Seejärel määratakse miinimum arvestusega nagu töötaks inimene aasta jooksul nelikümmend tundi nädalas.
annaabi.ee 
