Hetiitide kultuurist ja arhitektuurist
Väikeseid metsatukkasid võib praegugi leida linnast
väljaspool, kuid tollal hõlmasid metsad kordades suuremaid pindalasid, mis tähendas, et
linnaelanikel olid vajalikud ressursid puidu näol kõiksuguste ehitiste rajamiseks olemas. Põllud
andsid linnaelanikele vilja nisu, orda või läätsede näol. Kasvatati ka linast, kuid peamiseks riiete
algmaterjaliks oli siiski vill, mida saadi lammastelt. Metsades peeti jahti ulukitele, kuid see oli
ilmselt luksus ainult kõrgematel elatustasemetel kodanikele. Liha saadi peamiselt koduloomadelt.
Kuna jõed olid selles piirkonnas sobimatud suurtematele laevadele, pidi enam kaubandusest
toimuma maismaa kaudu.
Linna ja ühtlasi ka impeeriumi kõrgaeg oli 14. sajandil e.m.a, kui linn haaras enda alla koos müüri
sisese ja välise territooriumiga umbes 1,8 ruutkilomeetrit. Müürid, mis veel osati siianigi püsti
seisavad, lasi rajada sinna kuningas Suppiluliuma oma valitsusajal. Tänapäevased prognoosid
annaabi.ee 
