Vabadusvõitlus
suurüritused tarkadejuhtimisel. Tähtsamatel puhkudel: põllutööde alguses ja lõpus,
enne sõjaretkele minekut, olid need väga suurejoonelised ja pidulikud. Ühise
ohverdamisega kaasnes ka ohvripidu. Pühapaikades otsiti karja -ja viljasaagiõnne
ning loodeti abi haiguste vastu. Ainult ravieesmärgil võis murda hiiepuude oksi, lehti
ning võtta mulda nende alt. Hiieallika vett tarvitati silma- ja nahahaiguste raviks.
Vilja- ja karjakasvatuse muutumisega põhilisteks elatusharudeks hakkasid looma-,
linnu- ja kalakujutisi asendama geomeetrilised kujundid. Ehted ja tarbeesemed
ilustati ringikeste, ristide ja kolmnurkadega, mis pidid kujutama päikest, kuud ja teisi
loodusjõude. Nendest olenes viljasaak. Hakkas kujunema vilja- ja karjakasvatuse
õnnestumist ja kaitset taotlev kombestik. Uusi kombeid võeti üle ka naaberahvastelt
ning sõjavangidelt: näiteks nimetus jõulud võeti üle Skandinaaviast, Põhja- Eestis,
annaabi.ee 
