Eelrooma rauaaeg
teada asulakohti, see-eest ilmuvad nüüd aga kivikalmed, mida on maastikul kergem leida.
Kõige enam leiab muistiseid ja asulakohti sel perioodil Muhu saarelt ning Saaremaalt.
Suhteliselt vähe tähelepanu on pööratud kesk-Eestile. Suur osa oli muinaspõldudel,
tolleaegne inimene haris meelsasti üles kerge paepealse mullaga alad, mis hiljem on
muudetud karjamaadeks. Paremini säilinud muinaspõllud on Saaremaal teada Võhma
piirkonnast. Üleminek põllumajandusele kui peamisele elatusalale tõi kaasa muutused
ühiskondlikus struktuuris ning valitsevad ideoloogias. Milline tollane ühiskond täpselt oli,
on tänapäeval raske otsustada. Arheoloog Priit Ligi on väitnud, et hiljemalt alates
nooremast pronksiajast võib Eestis rääkida suhteliselt arenenud võimusuhetega
ühiskondlikust korraldusest. Kuna umbes samal ajal võeti eesti keeles kasutusele
,,Kuningas", siis võib arvata, et tollaseid pealikke nimetati kuningateks ning oma
tänapäevase sisu sai see hoopis hiljem.
annaabi.ee 
