Vadjalased
ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on
tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid
ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid
läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil
filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele.
Kasutatakse ladina tähestikku.
Elatusajad
Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub
loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on
vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes
kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades.
Usund
Vadjalased sattusid õigeusu mõjusfääri juba 10. sajandi lõpul, ent sisuliselt said
nad õigeusklikeks ehk alles 16. sajandil. Vadja küladest pole kristluse-eelse usundi
annaabi.ee 
