EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
• muu elusolendi vastav kehaosa;
• pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna (selge, tuim pea);
• inimene või loom (hulka tähistavana);
• (piltl.) juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- või ninamees;
• miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav (kapsapea, viljapea, vistriku pea, noapea);
• (piltl.) algusosa (rongkäigu pea);
• (kõnek., elatiivsena) seisundi märkimiseks, nt. noorest peast, keedetud peast, surnust peast.
Homonüümia
• Samakujulisus, aga eritähenduslikkus, erinev päritolu.
• Võib kaasneda muutus grammatilises kasutuses.
Kognitiivsed tähenduskirjeldused
• lähtuvad sageli psühholoogiast üle võetud metoodikast, eesmärgiks paremini lahendada tähenduste
ebamäärasust
• kognitiivsete kirjelduste keskmes on mõiste (kontsept), mida sageli ei eristata tähendusest