Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
mõistmiseks.
Rahvastiku kohta tahetakse kõigepealt muidugi teada, kui palju seda on. Tähtis on ka, millistest
inimestest ta koosneb: kui palju on mehi, kui palju naisi, kui palju elanikest on teenivaid tööealisi ja kui palju
ülalpeetavaid lapsi ja vanureid. Ka rahvastiku rahvuslik koosseis on tähtis. Oluline on rahvastiku haridus- ja
kultuuritase, mis muuseas mõjutab ka seda, kuidas, millisel viisil ennast elatatakse. Huvi pakub rahvastiku
paiknemine, nii suuremate üksuste kui ka asulate kaupa, vaja on teada, millist laadi asulaid on olemas.
Rahvastik on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid,
vahetavad töö- ja elukohti. Ükski rahvastikku kirjeldav arv ei püsi kaua endine. Kuid need ei muutu ka mitte
kuidas juhtub. Rahvastik areneb nn. rahvastikuprotsesside kaudu, mis järgivad igaüks mitte eriti täpselt,
kuid siiski - oma kindlaid seaduspärasusi
annaabi.ee 
