rohelist joont. Kui sa nüüd raskuse lahti lased, siis peaks see võnkuma hakkama. 4) Kui raskus on amplituud asendis, siis pane stopperis aeg tööle. Loenda kokku 10 täisvõnget ja siis pane stopper seisma. Saadud aeg jaga kümnega, et saada periood. Kanna see sama tabeli lahtrisse “T”. 5) Arvuta vastavalt valemile (1) vedrupendli periood ja kanna see sama tabeli lahtrisse “T arv”. 6) Teosta kokku 7 mõõtmist, kus muudad kas keha massi, vedru elastsustegurit või mõlemat. 𝑚 Täida antud tabel. 𝑇 = 2π 𝑘 , Mõõtmistulemused: Tabel: Vedrupendli perioodi uurimine Katse nr Vedru jäikus k (N/m) Mass m Periood T (s) Arvutatud periood Tarv (s) (kg) 1 7 0,1 0,751 0,751
mis on raskusjõud. See on teile tuttav eelmisest tööst. Samas ei veni see vedru lõpmatuseni, vaid selle piirini, kus raskusjõud ja elastsusjõud on võrdsed, ehk 𝐹𝑒 = 𝐹𝑅 , (3) 𝑘∙∆𝑥 = 𝑚∙𝑔 , (4) ja siit võib välja tuletada valemi kui me ei tea vedru elastsustegurit või kui palju pikeneb vedru ilma seda mõõtmata. Lisaks võib ka leida vedru otsa riputatud massi. Sellisel põhimõttel töötasid kunagi ja ka praegu on mõnes kohas kasutusel sellised kaalud. Katse käik: Katse I: Vedru elastsusteguri määramine 1) Ava simulatsioon. Vali kolmas aken „Lab”. Võte vaadata, mis midagi teeb. Üleval paremal hallis kastikeses vote panna linnukese kastikestesse “Unstretched Length” ja “Resting Position”. Muudele ei ole vaja
Hooke’i seadus: venitusek või survel on elastsusjõud Fe võrdeline keha pikkuse muuduga ∆l: Fe=-k∆l Mehaaniline pinge näitab, kui suur jõud mõjub kehas lõikepinna ühiku kohta, = F / S. Mehaaniline pinge sarnaneb rõhuga ja teda mõõdetakse rõhu ühikutes (Pa ehk N/m2). Kui jõud on pinnaga risti, on tegemist normaalpingega n . Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega t . Tõmbe-ja survedeformatsiooni korral nimetatakse elastsustegurit ka Youngi mooduliks. Seega Youngi mooduliks nimetatakse mõjuva pinge ja selle mõjul ilmneva suhtelise deformatsiooni suhet. E=σ/ε ELASTNE NIHKE- JA VÄÄNDEDEFORMATSIOON: elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. 14. IMPULSS. SULETUD SÜSTEEM. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS.
annaabi.ee 
