suure jõu mõjul purunevad. See kus mingil kehal need jõu piirid on sõltub kehast. Kui me rakendame jõudu, et keha kuju muuta, siis tekib keha sees jõud, mis üritab esialgset kuju taastada. Seda jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsete kehade korral kirjeldab seda elastsusjõudu Hooke’i seadus 𝐹𝑒 = 𝑘∙∆𝑥 , (1) kus Fe- elastsusjõud [1 N], k- jäikus- või elastsustegur [1 N/m] ja Δx- keha kuju muutus ühes suunas [1 m]. Kõige lihtsam on vaadelda rippuvat vedru. Kui me vedrule jõudu ei rakenda, siis on vedru kindla pikkusega. Pannes vedru otsa raskuse, siis venib vedru. See kui palju vedru venis ongi Δx. Tähtis on meelde jätta, et Δx ei ole lõpp pikkus vaid pikenemine. See kui palju vedru venib sõltub sellest kui suure raskuse me sinna riputasime. Mida suurem on see raskus, seda pikemaks see vedru venib
Ideaalset vedrupendlit ei ole olemas, sest absoluutselt elastset vedru ei eksisteeri. Kuid väikese võnkeampliduudi korral sõltub pendli periood vedru elastsustegurist ja kuulikese massist: 𝑚 𝑇 = 2π 𝑘 , (1) kus m- kuulikese mass [1 kg] ja k- vedru elastsustegur [1 N/m]. Katse käik: 1) Ava simulatsioon ja vali kolmas aken “Lab”. Paremal üleval pane linnuke kastikestesse “Unstretched Length” ja “Resting Position”. Tõsta paremal kõige alumisest hallist kastikesest välja sinine stopper. 2) Vali ülevalt “Spring Sternght 1” liugurilt vedru elastsus ja kirjuta see “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse. NB! Liuguril vali asend ja vastvalt asendile kirjuta selle labori lõpus olevast tabelist välja elastsustegur.
taandub integreerimisele, kuna kerad on 1.võnkumise sageduse määravad pikkus l ja homogeensed ja saame: Vedelikku Pitot’ toru, mis näitab rõhku Boltzmanni jaotus raskuskir g, teise sageduse elastsustegur k ja v 2 0 kuuli mass m. Süsreemil on kaks vabadus astet
Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon? Elastsusmoodul on pinge, millele vastav suhteline pikenemine on üks. E=1/ .. on kasutegur. Absoluutne deformatsioon on keha pikkuse muutumine l. Suhteline deformatsioon on keha pikkuses muudu ja pikkuse suhe. l/l. 29.Millest sõltub biokoe elastsus? Võrdle elastiini ja kollageeni elastsust. Sõltub valkainest, mis tagab nende tugevuse ja paindlikkuse. Kollageen-rakuväline valk, pehmete ja kõvade loomkudede põhiaine. Leidub sidekoes. Elastsustegur on keskmine E= 6×10 9Pa, mittelineaarne sõltuvus. Elastiin-on lineaarne ja elastne. E= 6×105Pa. (Leidub soontes, kopsudes, kabjaliste turjalihastes) 30. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne?) Kuuluvad kristallide, amofsete ainete ja polümeeride klassidesse. 31.Milline ehitus on biopolümeeridel? Nimeta ained- looduspolümeerid. Biopolümeeril on ruumiline primaarstruktuur. Näiteks on biopolümeerideks valgud, nukleiinhapped. 32
annaabi.ee 
