Ajal, millal kott veel tühi oli märkisin paberile tulevase skaala nullpunkti. 2. Hakkasin kilekotti täitma kindlate veekogustega, iga kord 100 g ning märkisin skaalale iga osutinäidu peale vee lisamist. Vee mass (ml) Kaugus 0-st (cm) 100 0, 2 200 0,5 300 1,1 400 2,0 500 2,9 600 3,9 3. Vee lisamise lõpetasin 600 ml juures, sest kummipael ei veninud enam. (Kummi elastsuspiirkond oli ammendatud) 4. Tühjendasin kilekoti veest ja määrasin keha massi (telefon), mis oli ~ 125 g. 5. nr m (kg) F (N) l (m) 1. 0,1 0,1 * 10 = 1 0.2 / 100 = 0,002 2. 0,2 0,2 * 10 = 2 0,5 / 100 = 0,005 3. 0,3 0,3 * 10 = 3 1,1 / 100 = 0,011 4. 0,4 0,4 * 10 = 4 2,0 / 100 = 0,02 5. 0,5 0,5 * 10 = 5 2,9 / 100 = 0,029 6. 0,6 0,6 * 10 = 6 3,9 / 100 = 0,039 6.
2 0,01 0,00028 0,028 3 0,015 0,00063 0,042 4 0,02 0,00108 0,054 5 0,025 0,00617 0,067 5 Koostame graafiku Graafiku järgi otsustades on kummipaela elastsuspiirkond kuni 0,054 m. Mõõtmistulemuste põhjal omab kummipael oma elastsuspiirkonnas vähest jäikust. Analüüsime jäikuse määramise täpsust 2 mm viga 67mm-lisest pikenemisest. (2mm x 100% ) / 67mm= 5% 5ml mõõtmisviga 100 milliliitrist moodustab (5ml x 100% ) / 100 ml = 5 % 5 % + 5% = 10% Seega tuleb jäikuse mõõtmisveaks 10% jäikuse suuruseks arvutatud väärtusest.
lähtepikkus. See toimub elastsusprintsiibi alusel. Taolise koormuse juures on pinge ja deformatsioon proportsionaalsed. Kui aga proportsionaalsuspiir ületatakse ja seejärel koormus eemaldatakse, säilib jäävpikenemine. Purunemiskoormus Elastsus ja jäikus. Proportsionaalsuse piir Proportsionaalsuspiir Jäävpikenemine Pinge Elastsuspiirkond Tugevuspiir Pikenemine Varda deformatsiooni nimetatakse suhteliseks pikenemiseks, mis määratakse proovikeha pikkuse juurdekasvu (pike) ja tema algpikkuse suhtega. L Venivus - = L Elastsuspiirkonnas saab igale materjalile määrata materjali iseloomustava suuruse E (elastsusmoodul). E iseloomustab
annaabi.ee 
