TUGEVUSÕPETUS KORDAMISKÜSIMUSED
väsimusmasinas. Praktiliselt loetakse väsimuspiiriks suurimat pinget, mida materjal talub purunemata küllalt
suure baasi juures.
Konstruktsioonielement võib aga olla koormatud selliselt, et igas tsüklis lisandub esialgsele elastsele
deformatsioonile plastne deformatsioon. Sel juhul on purunemistsüklite arv oluliselt väiksem kui ainult
elastsel deformeerumisel. Metalli purunemist korduval elastsoplastsel deformeerumisel nim elastoplastseks
väsimuseks. Metalli purustamiseks piisab kümnekorrast tsüklist.
3. Konstruktsiooni tugevusarvutus.
Kasutamise käigus konstruktsiooni koormatase. Lihtkoormamine – kõik rakendatavad jõud kasvavad
samaaegselt ja on võrdelised ühe parameetriga F. Tugevusarvutusega taotletakse koormuse ohutust
konstruktsioonile. Koormuse ohutuse saab mõõta varuteguriga S, S=Fdam/F (F – konstruktsioonile mõjuv
koormus, Fdam ohtlik koormus)