elastsus). Eristatakse kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiude. Sidekoes eristetekese: Retikulaarne sidekude koosneb võrgutaoliselt ühinenud rakkudest ja retikuliinkiududest. Leidub mao ja soole limaskestas, eriti vereloomeorganites: lümfisõlmedes, põrnas ja üdis. Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe. Kohev sidekude koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning
Eristatakse kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiude. Sidekoes eristetekese: Retikulaarne sidekude koosneb võrgutaoliselt ühinenud rakkudest ja retikuliinkiududest. Leidub mao ja soole limaskestas, eriti vereloomeorganites: lümfisõlmedes, põrnas ja üdis. Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe. Kohev sidekude koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava
annaabi.ee 
