Muinasaeg Eestis
omakorda maakondadeks.
Maakondi valitsesid vanemad, see amet pärines arvatavasti isalt pojale.
Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga
linnustesse.
Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine. Lisaks pidasid mehed jahti põtradele,
kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega.
Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi
toidu maitsvaks.
Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli
kolle.
Nöörkeraamika - Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt
nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõika esinemise korral on ornamenditud mõigas.
Ornamendi elementidest esineb sooni, lohkusid ja nöörivajutisi. Sooned ja nöörijäljed on
paigutatud horisontaalselt ümber nõude ülaosa. Sooned võivad moodustada kuuseoksmotiivi, mis
annaabi.ee 
