Keskaja linnas
Toit oli kallis, üürid kõrged ja kõigile
ei jätkunud tööd. Oma meelerahuks soovisid vanemad, et nende lapsed võimalikult ruttu
mingi ameti selgeks õpiksid.
Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV
sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, mis elanike arvu poolest andsid
isegi tänapäeva linnade mõõdu välja. Veneetsias ja Firenzes oli näiteks 120 000, Pariisis
80 000 elanikkul Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele. Näiteks Saksa-Rooma
kesririigis oli üle 200 linna vaid 2000-10 000 elanikuga.
Vaeste ja haigete jaoks olid mõeldud hospitalid. Sinna korjati kokku need, kes ei
suutnud ise elatist teenida. Niisugused hoolekandeasutused elasid tavalsielt annetustest, kuid
neil võis olla ka oma sissetulekuallikas, näiteks maavaldus. Sugugi harvad polnud juhud, kui
rikkad linnakodanikud pärandasid osa oma varast hospidalile.