EESTI VARAUUSAEG
Kastre vallutatakse 6. juulil,
sellega on juurdepääs Tartule vaba. 8.juulil hakati linna piirama. On teada, et
linnamüüride vahel oli kuni 300 meest. Täielikult oli piiramisrõngas sulgunud
11.juuliks, algas ka linna pommitamine. Linn oli kaitseks ettevalmistatud, püssirohtu,
relvi piisas, aga puudu oli tahtest vastu hakata. Tartu linnas elati sisemiste vastuolude
õhkkonnas. Usulised pinged, piiskop, kes oli katoliiklik, linna juhtkond ja elanikkod
valdavalt evangeelsed luterlased. Linn hakkab süüdistama piiskopi, et tema inimesed
vaikselt linnast lahkuvad. Linnast on püütud organiseerida kalleletunge, aga edu ei
saavutatud. Vene väejuht Suiski saadab linna mitmeid teateid, et linnal oleks kasulik
alla anda. Hakatakse kasutama argumenti, et vaadake, mis Narvaga juhtus, et vaadake
mis õigusi nad said, et nüüd suurvürst heameelega tagaks ka tartlastele need
privileegid. Allaandmise vastu oli piiskop