EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE
emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja
riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end
eesti rahvana, kes luges, kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase
identiteedi keskmes. (Kilgi 2009)
Teoreetiliselt, kui te elate Eestis ja ei valda eesti keelt, see võib tunduda väga
imelikuks, kuigi tänapäeval me võime seda silmitseda. Paljud Eesti elaniketest ei
valda eesti keelt üldse. Paremini oskavad eesti keelt Eesti kodakondsusega muulased.
Siiski on ka nende seas 6-10% umbkeelseid ehk inimesi, kes ei oska eesti keeles
lugeda, ei suuda suhelda ega saada aru eestikeelsest suulisest kõnest.
Uurimused näitavad, et inimesed, kes on teinud keeleeksami, teavad eesti keelt
paremini neist, kes pole teinud. Keeleeksami teinud eestivenelaste keeleoskus on
parem kui ilma keeleeksamita kodakondsuse saanutel. Hästi suhtlevad 49%