Paul-Eerik Rummo
Mul on naljakas saba
ja kaks suurt silma.
Ja ma ei taha
minna aia taha."
(,,Esimene vasikas")
Järgneva loominguga oluliselt pidestuvat tundeseisundit aimub luuletuses ,,Algused". Sellest
luuletusest lähtudes joonistub ilmekalt välja P.-E. Rummo edasise loomingu elamusaluse
kogu kontrastsus ning vältimatus.
***
,,Tahan olla laps, kes liivakastis
liivast ehitab maailma,
veel ilusama sellest, mida näeb.
Laps, kes pinguli pilgul uurib
põrnika põrisevat lendu
ja lennukijälje valget kahu"