Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
esineda nii laudisega viimistletuna kui ka krohvituna.
Joonis 1.29 Soome baraki tüüpi väljast krohvitud maja Tallinnas Pääskülas (vasakul) ja
ülevenemaalise projekti järi ehitatud ühekorruseline sõjaväebarakk Raplas
(paremal). Väikesesse majja paigutati tavaliselt 2, vahel võis mahtuda aga
ka 3-4 tillukest korterit.
Barakke oli mitut tüüpi, need varieerusid alates ühepereelamust kuni nelja korteriga
elamuni. Sageli jagunesid need kahe pere vahel pooleks, üks korter käis sisse ühest ja
teine teisest hoone otsast. Soome barakkideks kutsutakse neid seetõttu, et seesuguseid
hooneid pidid ehitama soomlased Nõukogude Liidule sõjakahjude katteks.
Puitelamuid ehitati eelkõige just Nõukogude perioodi esimesel poolel, nn. stalinistlikul
ajastul, mil kivihoonetega võrreldes odavam ja kättesaadavam puitehitus aitas üle saada
sõjajärgsest korterikitsikusest. Hiljem, alates 1950
annaabi.ee 
