Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu
X sajandi algul võeti
kasutusele rangid, sest senine ümber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate
vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgadest
märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli üha enam kasvatada kaera, mis oli
tööhobuse peamiseks toiduks.
Talupoegade elamud
Keskaegsed talupojad elasid väikestes külades, mille ümber olid põllud, mida nad pidid harima.
Elamuasemed asusid tihedasti koos. Elamuteks olid üheruumilised, muldpõranda või ka
savipõrandaga, korstnata suitsutared, mida kattis õlgedest katus. Võis leiduda ka roost katuseid.
Ehitusmaterjaliks oli peamiselt savi, puit ja endiselt ka kivi. Tare keskel asus kolle. Jõukamad
talupojad võisid lubada endale ka ahju. Ahju sees ja ees valmistati ka toitu. Kütmise ajal täitus terve
elamu suitsuga mistõttu kogu pererahvas liikus poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suits lasti