Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
aastast, mil rajati
Peterburi-Tallinn-Paldiski raudteeliin. Nende hulgas on suuremaid kahekorruselisi maju,
kuid enamik on siiski ühekorruselised pikad madalal soklil hoonemahud, sageli mitme
sissekäiguga. Korterid võivad olla suuremad või väiksemad, vahel on ühes elamus üks
suurem, kõrgemale raudteeametnikule mõeldud korter ja rida pisemaid tööliste kööktube.
Erilisi mugavusi siin sageli ei ole, käimlad ja veevõtukohad on tihti õues. Ülejäänud
tsaariaja elamuarhitektuurist eristavad neid hooneid rikkalikud, kuid justkui pisut
kohmakad venepärase maitsega disainitud saelõikekaunistused ja uhked puitkonsoolidel
varikatused. Raudteemajad, mis on rajatud ülevenemaaliste tüüpprojektide järgi,
esindavad sageli ka venemõjulist ehitustehnikat, olles ehitatud tahumata ümarpalkidest.
Joonis 1.14 Raudteetööliste elamu Keila jaamakompleksi juures.
1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal
annaabi.ee 
