Põhimõisted Eesti keele eksamiks
tegelasteks on kujutatud loomad(rebane
kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal,
peegeldab ühiskonna ebakohti ja
inimloomuse pahesid(Päts). Eepika-
kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi.
Jutustatakse juba toimunud asju, autor
sekkub harva, kirjutatakse värsivormis.
Anekdoot- lühike ajaviitejutt, mis ei vasta
tavaliselt tõele. Nad on lühikesed,
vaimukad ja üllatava lõpuga. Lüürika-
luletused on lihtsad ja tundesügavad.
Lüürikat iseloomustab kujundlikkus ja
vahetu elamlikkus. Haiku- loodusluuletus,
kolme reaga 5,7,5. Uudis- lühike laadilt
jutustav tekst, mille eesmärk on teate
edastamine. Esitatud sündmuste toimumise
järjekorras, ei sisalda seisukohti ja
hinnanguid. Intervjuu e. usutlus- tehakse
kui tahetakse teadasaada kellegi seisukohta
millegi kohta. Intervjuud juhib ajakirjanik
oma küsimustega. Seiklus- üks vanemaid
proosaliike. Põhineb huvitaval
sündmustikul, iseloomulik on juhtumuste
ja imede kuhjumine kangelase ümber.
annaabi.ee 
