Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos
enne 13. sajandit olemas linnaline asutus. Nipet-näpet leitud, aga mitte midagi
tähtsat.
Sõna "linn" saksa ja vene ajalookirjutises erineva tähendusega. Stadt - linn on asula,
millel on linnaõigus, linn on legaalne, puhas juriidiline termin. Vene keeles on linn
gorod- tähendab nii linna kui ka linnus. Nt linna puhul räägitud käsitööliste
kontentratsioonist. Olemas nt eesti keeles Aolinn, kus linn alles tõuseb silmapiiri
tagant, varajane linnalik elamisvorm, mis tingimata ei pea kujunema pärislinnaks.
Võib olla kasutusel ka fantoomterminina, et meil olid ka linnad, kus tegelikult ei
olnud. EHK piiri tõmbamine linna ja mitte-linna vahel keeruline. Mitte ühegi
keskaegse liivimaa linna puhul pole kontinuiteeti keskaegse ja uusaegse linna vahel.
Ainuke erand eestis Tartu, tõendatud nii kirjalike kui arheoloogiliste materjalidega
linna olemasolu 11. sajandil. Jurjevi periood 30ndatel- 1060-61, kuni see kellegi
poolt tagasivallutati