"elamistihedusest" - 1 õppematerjal

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

põhjustatud ka elanike soojusliku mugavuse harjumustest. Siseruumide niiskuskoormus uuritud korterelamutes oli suur: külmal perioodil (te <+5 C) oli niiskuslisa arvutussuurus (90 % tasemel) 7,3 g/m3 ja keskmine niiskuslisa 6,4 g/m3 (vt. Joonis 5.7 paremal). Niiskuslisa oli talvel ühtlaselt suur, niiskuslisa standardhälve külmal perioodil oli 0,6 g/m3. Suur niiskuskoormus võib olla põhjustatud puudulikust õhuvahetusest (loomulik ventilatsioon), suuremast elamistihedusest (23 m2 / inimene) ja ehitusniiskuse väljakuivamisest (eluruumidesse avatud kelder). Madal temperatuur ja suur niiskuskoormus põhjustasid kõrge suhtelise niiskuse: keskmine suhteline niiskus külmal perioodil (te <+5 C) oli 60 %. Joonis 5.7 Sisetemperatuuri (vasakul) ja niiskuslisa (paremal) sõltuvus välistemperatuurist. Joonis 5.8 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist. 121 5.1.2