Otsekohesus kui misantroopia alge
inimeste vastu- misantroopia. Kahjuks või õnneks ei suuda inimesed üksteise mõtetesse
piiluda ega näha seda avameelset arvamust endi suhtes. Siirameelset seisukohta võib
kuulda vaid kõneleja tahte ja otsekoheste sõnade läbi, mille tasuks tuleb sageli saada
halvustavaid ning salvavaid noote. Kas siis niisugune palk aususe eest ei õigusta
inimloomade ja kogu võltsi maailma jälestamist? Ka noor aadlik Alceste kinnitas
vastikust lipitseva ühiskonna vastu: "Ausõna, kaduda võib elamistahe, nähes pealt, kuidas
meil kõikjal laiutab pahe."
Väga paljud hingelised väidavad, et hindavad ülekõige ausust, tõde maitstes vallandub
aga vihahoog. Kas ausat inimest väärtustades saab valeks pidada tema vaateid?
Komplimendid, kiitusavaldused ja positiivsed kommentaarid tõstavad enesehinnangut,
negatiivsed arvamusavaldused sünnitavad aga pahameeltning sallimatust. Üdini .ausaks
jäädes koguneb paratamatult vaenlasi ning see maailm muutub üha enam