· Miks mõisnikule?: · mõisnik - sai sularaha ja endale kraami kokku osta, nõud ja söök, jook,rikkalik elu ja mööbel - sai oma head elu elada. 10. Mis olid kõige olulisemad muutused eesti talurahva elus 19. sajandi jooksul? · Talupojad said piiratud liikumisvabaduse ja vabadeks riigikodanikeks - pärisorjus kadus · kartulikasvatus - tänu sellele kadus näljahäda. · talude välisilme muutus paremaks - aknad, katus jne. elamisolud seega paranesid. 11. Mõisted: · pärisorjus - inimene sünnib orjana(oma vanemate järgi). · teorent ja raharent - maks mida maksti mõisnikule. · pärisperemees - talu omanik, ei pea mõisale midagi maksma. · magasivili - valla vilja tagavara rasketeks päevadeks. · vabadik e. saunik e. pops - vaesed, kes elasid teises peresaunas.elasid teiste kulul.
passe ei olnud ja ilma passita ei olnud linnas mitte midagi teha: ei saanud tööle ja ei saanud kuskilt elamispinda. Noored üritasid pääseda seeläbi, et läksid õppima linnakoolidessse, said seeläbi passid ja pääsesid naasmisest. Pärast II MS algas NSLV see, et nooremad üritasid maalt linna pääaseda ja maale jäid enamasti nooremaealised. Viis välja vilja Prantsusmaale ja Saksamaale, see oli tingitud soovist oma mõjualasid laiendada, sest mujal oli nälg. Elamisolud olid NSVL väga viletsad. Teiselt poolt jätkus sama protsess, et inimesed lahkusid maalt linna. Näide, mis puudutab 40ndate teist poolt ja eeskätt NSVL suurlinnasid. Igale inimesele oli elamispinda ette nähtud 3 ruutmeetrit. Hästi paljud inimesed elasid ühiskorterites, kus nende kasutada oli heal juhul 2 tuba. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis jätkus. 1950ndate alguses oli NSVL vangilaagrites 5,5 miljonit inimest. On arvestatud, et 1/10 NSVL tööjõust töötas nende
annaabi.ee 
