valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Asustus paikneb üsna ühtlaselt, keskmiselt 56,5 inimest ühel ruutkilomeetril. Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7 Suurimad Linnad Suurimaks linnak on pealinn Vilnius(vaata joonist 1), mis asub Kagu-Leedus, elamiskohaks on see 540 000. Leedulased moodustavad linna elanikkonnast 58%, poolakad 19%, venelased 14% ning muud rahvad moodustavad 9%. Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid vanalinnu Ida-Euroopas. Samuti on tähtsad hooned Vilniuse Katedraal ja Vilniuse Ülikool. Teisena kõige suurem linn on Kaunas, kus elab 360 000 elaniku. 93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%.
valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Asustus paikneb üsna ühtlaselt, keskmiselt 56,5 inimest ühel ruutkilomeetril. Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7 Suurimad Linnad Suurimaks linnak on pealinn Vilnius(vaata joonist 1), mis asub Kagu-Leedus, elamiskohaks on see 540 000. Leedulased moodustavad linna elanikkonnast 58%, poolakad 19%, venelased 14% ning muud rahvad moodustavad 9%. Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid vanalinnu Ida-Euroopas. Samuti on tähtsad hooned Vilniuse Katedraal ja Vilniuse Ülikool. Teisena kõige suurem linn on Kaunas, kus elab 360 000 elaniku. 93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%.
See annab tunnistust vibu kasutamisest. Luude põhjal otsustades oli kütitud endistviisi peamiselt põtra ja kobrast, kaladest püütud haugi, ahvenat ja linaskit. Nüüd saadi ka hülge luid, samuti metslindude luid. *** Kunda kultuuris võib eristada Kesk-Eesti kultuurirühma, mille tunnuseks on kiviesemete (k a tulekivi) rohkus. See kultuurirühm hõlmas eelkõige tolleaegse Suur-Võrtsjärve põhjakaldaid, mis olid tollasele inimesele ilmselt väga sobivaks elamiskohaks. Seal leidub ka looduses tulekivi, millest kohalikke tööriistu valmistatigi. RANNIKUVÖÖNDI JA SAARTE ASUSTAMINE Eesti (kiviaegse) rannikuvööndi ja saarte asustamine on seotud hülgeküttimisega, mis sai alguse ca 7000 ema. Merelise püügimajanduse kujunemine oli seotud põtrade arvukuse vähenemisega. Samal ajal muutus meri soolasemaks ning seega tootlikumaks sinna ilmus rohkesti hülgeid.
annaabi.ee 
