Sõnamõrvar
Me
pidime edasi liikuma ilma Johnita. Jastiin kirjutas noaga pehmele kivile mingis võõras
keeles teksti ja me liikusime edasi. Kõik olid mornid ja me valasime Johni pärast
pisaraid. Ma tundsin end kohutavalt. Me kõndisime kiiresti edasi. Kell oli just löönud
kolm. Me jõudsime kella poole neljaks koobasteni.
19
Koobastes
Koopad olid suured. Kabrevitsi juhatas meid ühe eriti suure koopaava juurde.
"Me läheme nüüd esivanemate kaugete aegade tagusesse elamisasemesse. Seal all on
väga jahe, aga sinna ei pääsenud kiskjad ja märg ligi. Lähme aeglaselt ja ettevaatlikult
alla. Mina ees, Andres, Jasmiin ja Jastiin kõige lõpus. Nii, eks asume siis teele.
"Aaa! Ettevaatust tillukeste allikatega! Need asuvad kivide all ja vahel. Nii, et hoiduge
sisse kukkumast!" ütles Kabrevitsi ja me asusime aeglase rongina teele. Alguses oli
koobas valge, aga varsti muutus nii pimedaks, et tõrvikud olid seintele kinnitatud.
annaabi.ee 
