Seneca moraalikirjad Luciliusele
üleoleva hoolimatusega; nooruses võib ju haiguste suhtes olla ülekohtuselt hoolimatu ja väljakutsuv.
Hiljem aga jäin haigusele alla, jõudes selleni, et tilkusin ise surmkõhnaks.
(2) Sageli oli mul tahtmine teha oma elule lõpp, isa hellus ja vanadus hoidsid mind tagasi. Mõtlesin nimelt,
et minul jätkub küll jõudu surra, kuid temal ei jätku jõudu mind leinata. Niisiis käsutasin ennast elama.
Mõnikord tähendab ju elaminegi mehiselt toimimist. (3) Ütlen nüüd, mis mulle tollal oli lohutuseks, kuid
kõigepealt ütlen seda, et selsamal, mis mind rahustas, oli ka arstimi jõud. Aulised lohutused muutuvad
ravivahendiks, ja see, mis reibastab hinge, toob kasu ka kehale; meie õpingud taastasid mu tervise. Pean
seda filosoofialt saaduks, et taas tõusin, et tervenesin. Temale võlgnen ma elu, ja see on veel vähim,
mida temale võlgnen. (4) Palju aitasid mu tervenemisele kaasa sõbrad, kelle reibastused, valvused ja
annaabi.ee 
